Looba muinasasulakoht ja lohukivi


Looba kultusekivi

Asulakoht registrinumbriga 17947 paikneb Paekna külas Kalamäe, Mäe ja Laari talude vahel ja on dateeritud I aastatuhandest kuni II aastatuhane alguseni:

http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=17947

Asulakohad eristuvad muust põllumaast tumedama, sütt sisaldava mulla ning murenenud, kuumuses olnud raudkivide poolest. See on märk püsiasustusest. Looba on ka Uno Loop`i esivanemate sünnikoht.

Lohukivi registrinumbriga 17951 (endise nimetusega kultusekivid):

http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=17951

Lohukivid on 1 kuni 1,5 meetri kõrgused ning mõnikord ka vaevalt maapinnast eristuvad kivid, millel on peal väikesed, umbes 3 – 5 cm läbimõõduga ja 2 – 3 cm sügavused lohukesed. Teadlased on ühel meelel selles, et nad on seotud skandinaaviapärase matmiskombestiku levikuga Eestis, mis suurelt jaolt tähendab kivikirstkalmete tulekut meie maale. Ajaliselt on lohukive dateeritud ajavahemikku I at II pool e Kr. Nende täpsem tähendus on küll aja jooksul kustunud, kuid teada on, et nii mõnigi kord on meie esivanemad käinud haiguste korral neile ohvriande toomas.

Kommenteeri


* 1 = 8