Katkusurnuaed


Katkusurnuaed

Põhjasõjaaegne katkusurnuaed Piissoo külas asub vana teekoha kõrval. Säilinud on surnuaeda piirav kiviaed. Teadmine paigast on põlistel kohalikel inimestel tänaseni olemas. Eelmise sajandi keskpaiku oli surnuaial kardetava koha maine. Seal nähti mitmesuguseid nägemusi.

Väljavõte „Jüri koguduse löhike kroonika”, koostaja Martin Saar (1906–1980), Mäe talu peremees Paekna külas:

Seitse-kaheksa aastat peale sõja (Põhjasõja 1700–1721) algust tõstis nälg oma pead ja akkas rahvast surmale suigutama, peale selle kohutav katk kus inimesed külade ja talude viisi ära surivad ei ole neid siis võimalus inimese viisil matta ega ka kiriku surnuajale viia, sest kes sai siis veel neid surnuid kirikusse viia ja surnuajale viia, kui taudi ja katku inimene surnud, keda siis matta tuli, nii kardetav ja nakkav omas surnud olekus olnud et neid kasti aetud roigaste ja teivastega, ja kes olnud julgemad siis veel kuidagi lamba nahkse kinnastega ja kui see surnu kasti või kirstu saadud siis põletatud need kindad ja kaikad ära ja need kirstud ja kastid saadud kuidagi kokku roigastest ja lattidest, ja pole olnud saadaval naelu, vaid need kastid seutud paju ja kase vitstega kinni ja väänadega ümber aetud, sest ei ole olnud enam naela tegiaid. Ja meil Nabalas on ka praegul (kroonika koostatud 1976-1979) koht alles, nimega ämmastse mägi, endises Sepamarti talu karjamaal piisu küla tee ääres, see katku aegne matmise paik oli ümber piiratud kivi ajaga.

(Kirjaviis muutmata)

Ämmardsu surnuaed.

Ämmardsu surnuaed on saanud oma nime sellest, et sääl juures asetseb ka Ämmardsu mägi. See surnuaed asetseb Sepamardi talu karjasmaal. Sinna on maetud katku ajal, sest kirikusse pole jõutud kõiki viia. Sinna on maetud seitse surnud. Nende hulgas ka 3 vanatüdrukud, Ann, Mari ja Kai.

Säält surnuaiast käib ka mööda tee. Kord hilisel sügisõhtul tulnud inimesed kirikust. Saanud sinna surnuaia kohta, kuulnud nad tasast laulu. Edasi tulles näinud, et 3 harakat keksivad nende ees, ning ise laulavad: “Ann, Mari, Kai, ih-ah-aa, Ann, Mari, Kai ih-ah-aa.” Kui inimesed säält mööda läksid, kadusid need harakad ära ühes lauluga.

ERA II 224, 304/5 (6) < Jüri khk., Nabala v., Kurevere k., Möldre t. – Elvi Loop, snd 1925 (1939)

Kommenteeri


7 + = 8