0 kommentaari »Kirjutatud märts 28th, 2016
Kategooria: Uudised

 Koostamisel on Nabala piirkonna pärimusjuttude kogumik.

 

Nabala piirkonna rahvapärimust ei ole siiani süstemaatiliselt kogutud ega kirjastatud. 

Kirjandusteadlane Mari-Ann Remmel on andnud nõusoleku koostada rohkete fotodega illustreeritud raamat “Nabala. Kohajutud ja legendid”. Raamatu ilmumine saab teoks 2017. aasta alguses. Kogumiku ilmumist toetab Kultuurkapital.

Nabala tänab roheluse ja rahuga. Raamat tänab käeshoitava sisu ja iluga.

 

Mida me teame Nabalast?

Nabala teeb eriliseks loodus ja tugeva kokkukuuluvustundega kohalik kogukond. Eriti tähenduslik on siinne vetevõrk, mis kulgeb nii maa all kui peal. Seda on küll maaparandusega tugevalt muudetud ja rikutud, ent siiski on veel praegugi maastikul näha jõesänge, allikaid, sildu, kurisuid jm karstinähtusi, millega seostuvad iseloomulikud legendid ja kohanimed. Ka kohanimi Nabala, mis tuleneb sõnast „naba“, lähtub tõenäoliselt nendest samadest veesoontest, mis ühendavad „nabanööridena“ suuremaid veekogusid.

Nabalas ei tohtivat kellestki halba rääkida – siin olevat kõik omavahel sugulased. Küllap see nõnda ka on, sest kuidas muidu saakski põliste juurtega kogukond läbi sajandite püsida ja kasvada. Nabala oli omaette ja eraldatud, soodega ümbritsetud metsatagune kant, kunagine mõisavald. Siinne külade arv on küll aja jooksul muutunud, kuid terve rida praeguseidki külasid eksisteeris juba muinasajal ning neid on mainitud Taani hindamisraamatus (Nabala, Sõgula, Sõmeru, Paekna jt). Külategevus jätkub ka tänapäeval, MTÜ Sõmerlased esindab Sõmeru küla Kiili vallas.

 

Ajaloost ja tänasest päevast

Tänapäeval on Nabala kuulsaks saanud hoopis muudel asjaoludel. Pealinna lähedase piirkonnana on kaevandajate huviorbiiti sattunud siinse karstunud pinnase lubjakivilademed, kohalikud inimesed on ärevil tuleviku ja elukeskkonna säilimise pärast. Maaparandusest tingitud loodusmaastiku muutused on niigi silmatorkavad – Angerja ojja suunatud vete tõttu on jäänud täielikult kuivaks paljud kurisud ning Nabala jõgi, kust kunagi said kohalikud elanikud isegi joogivett. Kohanemine jõe ümberpööramisega ei ole vanemal põlvkonnal veel tänaseni lõpule jõudnud. Tänaseni on rahval hästi meeles lood sellest, kuidas suurvee ajal talust tallu parvedega sõideti, ning kuidas omal ajal härjapaar veeneelukuristikku kadus ning hoopis teises allikas välja ilmus.

Nabala asustuse algus ulatub tuhandete aastate taha. Siin paikneb ka hulk muistiseid, mille hulgas on lohukive, kalmeid, kabelikohti ja sõjaaegseid pelgupaiku, neist osa kuulub ka riikliku muinsuskaitse alla. Vanad uskumused on põimitud vennastekoguduse vaimuga, mis jõudis siia koos hernhuutliku liikumisega juba 18. sajandil. Nabala rahvast on peetud väga usklikuks, samas on siin säilinud väga vanu tõekspidamisi, uskumusi ja kombeid, samuti nagu puhast loodust haruldaste liikidega.

 

Kogumiku „Nabala. Kohajutud ja legendid“ ilmumine võimaldab piirkonna pärimust raamatuks vormida ja lugejateni tuua, et lood, muistendid ja mälestused saaksid jagatud ega jääks vaid arhiiviriiulitele või kaduvasse inimmälusse.

 

Raamatu autor, kirjandusteadlane Mari-Ann Remmel endast:

Alates 1998. aastast olen osalenud mitmetes kohapärimusega seotud projektides ning kirjutanud ise projekte (vt ETIS), olles ERA kohapärimuse töörühma juht.

Alates 1990-ndast aastast olen regulaarselt käinud välitöödel pärimust kogumas, paiku ja inimesi pildistamas mitmel pool Eestis, sh kodukihelkonnas Jüris (sh Nabalas), Järvamaal, Tartumaal Otepää kihelkonnas, Muhumaal ja Setomaal, Matsalu ja Vilsandi rahvuspargis, Pihkva oblastis, samuti Siberis jm. Alates 1999. aastast on välitööd keskendunud kohapärimuse talletamisele.

 

Autorit toetavad korraldusliku poole eest hea seistes Liivi Tamm Vaidasoolt,  Margit Miller Tuhalast ja Katrin Martinson Sõmerust. Palume Teie toetust, et raamat saaks sündida.

Kõikidele toetajatele soovime saata ilmunud raamatu kingituseks ning loomulikult märgime toetajate nimed ka  raamatus ära.  Raamatu ilmumist saab toetada annetusega  MTÜ Sõmerlased arvele SEB pangas  EE061010220249309222.  Annetuse selgituses märkige ära ka oma postiaadress, et raamat õige toetajani jõuaks.

 

 

Katrin Martinson

somerukyla@gmail.com

Tervise Arengu Instituut Pressiteade 14. september 2015

0 kommentaari »Kirjutatud september 21st, 2015
Kategooria: Uudised

 

TAI jätkab köögiviljade söömise teavitust
Tervise Arengu Instituut jätkab tänasest, 14. septembrist köögiviljade söömist edendavat teavitust „Köögiviljad kaalu ei kasvata“, mille eesmärk on näidata, et rohkelt köögivilju sisaldav toit aitab tervislikku kehakaalu hoida või seda alandada.
Tänu suurele vee- ja kiudainetesisaldusele täidavad köögiviljad hästi kõhtu, aga annavad samas vähe energiat. Neis on ka minimaalselt rasvu. Kui süüa palju köögivilju, saab kõhu täis juba väiksema energiakoguse juures, mis aitabki tagada normaalset kehakaalu.
Eelmise aasta andmetel on Eestis ligi 60% meestest ja pea pooled naistest ülekaalulised või rasvunud. Liigne kehakaal on aga mitmete haiguste või tervisehäirete riskifaktoriks.
Minimaalne tarbitav kogus köögivilju päevas oleks 300 grammi. Eelistama peaks värskeid või külmutatud vilju konserveeritutele ning arvesse lähevad köögiviljad igasugusel kujul – niisama näksides, salatites, toitude koostises. Toidusoovitustes ei loeta köögiviljade hulka kartulit, mis on koos teraviljadega tärkliserikaste toitude grupis.
Alanud teavituses löövad kaasa suuremad kauplusteketid nagu Rimi, Selver, ETK (Maksimarket, Konsum, A&O) Prisma ning Comarket. Samuti on teavitusega liitunud mitmed söögikohad, kes pakuvad tavamenüüs olevate köögiviljaroogade sooduspakkumisi või uudseid köögiviljarohkeid toite. Teavitus toimub ka raadios, teles, välimeedias ning internetis.
Teavituse ajal toimub ka tarbijamäng, milles osalemiseks tuleb osta kas värskeid või külmutatud köögivilju ning need registreerida veebilehel toitumine.ee. Kõigi osalejate vahel loositakse välja kokku 15 köögiviljaaurutit. Mängu täpsemad reeglid ning teavitust puudutava info leiab aadressilt http://toitumine.ee/kampaania/auruti/.
Teavitust rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondist, programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014″ raames.
Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, maris.jakobson@tai.ee

MTÜ Luige Kandikeskus sai jaanuaris 4-aastaseks

0 kommentaari »Kirjutatud märts 17th, 2015
Kategooria: Uudised

MTÜ Luige Kandikeskus sai loodud sooviga Luige aleviku „külaelu“ elavdada, muuta võimaluste

avanedes külas elamist mõnusamaks. Võib praeguseks julgelt väita, et külaseltsi on koondunud vahva

seltskond, kelle abiga on muutunud traditsiooniks Lastekaitsepäeva korraldamine ja Vanamõisas

Talendikama küla nimele võistlemas käimine. Samuti on iga aasta „Teeme Ära „ talguid tehtud . Kõigi

nende tegemiste põhi sooviks on inimeste omavahelise suhtlemise võimaldamine.

Tagasivaates on 2014 olnud seltsile väga tegevuste rohke aasta. Eelmise aasta alguses sai Nabala

kandi külaelanikega valmis matkarada, mis aastaid kohalike meeles mõlkus. Inimesed töögrupis on

sügavat kummardust väärt. Panustades oma teadmisi ja vaba aega matkaraja valmimise nimel ja

hiljem seda hooldades. „Teeme Ära“ talgute raames sai võsast korrastatud Katkusurnuaed.  Rajal sai

aprillis test matk tehtud ja juunis pidulikult avatud. Aitähh –Salme Väljataga,  Ardo Niinre, Katrin

Martinson, Kaupo, Kaupmees, Ervin Bernhardt, Hille Alamaa, Esta Kullamaa, Mari-Ann Remmel jt.

Need on inimesed, kellega võib julgelt luurele minna.

Raja rajamise lainel olles , sai Metsanurme külas ka nende vahva matkarada  Anneli Kana lugude

kuulamisega läbi käidud.

Lastekaitsepäeva on lubanud Koit Põld Luige Näituste väljakul pidada.  Oleme seal mõnuga laiutanud.

Eesmärgiks on pakkuda tegevusi erinevas vanuses lastele. Osavõtt oli rahvarohke.

Külavahele sai ka suvel 6 teadete tahvlit paigutatud. Igaüks võib sinna oma teateid panna. Sellel

aastal jätkame nende paigaldamist, et Luige oleks kaetud. Ootame ka soove ja ettepanekuid

asukohtade suhtes.

Mitmete asjaolude kokkujuhtumisel sai minust endast suvel kohalik „turumutt“ .  Turust tekkis nagu

väike vabas õhus olev seltsimaja , rahvas kogunes ja suhtles omavahel. Tekkis püsiklientuur. Kätt

käisid proovimas suitsuliha müüja ja juustu müüja. Kala müüja jäi ilusasti laupäeval käima. Väikeste

tootjate inimressurss on nii piiratud ajaliselt ja rahaliselt aga leiame ka sellele lahenduse.  Iga algus on

raske.

Augustis on iga aastane Vanamõisas käik, mis pälvis ka Vallavalitsuse tunnustuse 2013 aastal.  Saades

hoogu juurde tõime seekord koju II koha. Seekord oli võistkonnas Diana Sarapuu, Pille Viigipuu,

Indrek Tuula, Katre Koit, Eve Koit , Andra Perv, Liina Henning , Kaire Nuut  ja tugigrupp telgis.

Kingituseks saime päevase safari retke Jeepidega .  Matka juht Alvar Jaamu on seigelnud ja uurinud

oma koduvalla risti põiki läbi ja leidnud põnevaid kohti, uurinud ajalugu ja seda kõike ta jagas meiega.

See oli super päev!

Vaike-Astrid Kuusk on südamega võtnud oma hooleks külade vahelise võistluste jaoks meie külast

vajalikud inimesed üles leida ja võistlema meelitada.  Oktoobris sai kõikidele inimestele , kes on

panustanud oma oskusi ja vaba aega külaelu elavamaks muutes ja spordivõistlustel osaledes üks

vahva õhtu korraldatud . Õhtusöök toimus majas, millest peagi saab Luige Kandikeskuse Laste –ja

noortemaja . Oktoobris sai selles majas tervisliku toidu tegemise koolitus läbi viidud. Detsembris oli

jõulupärja, päkapiku ja kaartide tegemise õpitoad. Naisseltsi poolt 2 huvitavat tervisliku toitumise

koolitust. Külas käis Metsamoor ja teisel koolitusel sai  tehtud tammetõru jahust kohvi ja trühvleid.

Kui majale kasutusluba käes, on oodatud lapsed hoidu ja osa võtma ringide tööst.

Selle aasta plaanides on veel Luige-Kangru vahelise tervise-ja õpperaja puhastamine talgute korras.

Meie tegemistel saab silma peal hoida meie kodulehel www.luigekandikeskus.ee, kirjutada saab

info@luigekandikeskus.ee .

Ootame oma ridadesse  alati uusi liikmeid.

Kaire Nuut

PRESSITEADE: Teavitus kutsub mehi enam puu- ja köögivilju sööma

0 kommentaari »Kirjutatud september 15th, 2014
Kategooria: Uudised

Tervise Arengu Instituut
Pressiteade
15. september 2014
Teavitus kutsub mehi enam puu- ja köögivilju sööma
Tervise Arengu Instituut alustab teavitust „Mees peab olema viljakas”, et meestele meelde tuletada soovitust süüa vähemalt 5 peotäit puu- ja köögivilju päevas. Teadlikud sellest, kui palju tuleks päevas puu- ja köögivilju süüa, on vaid 9% meestest.
Mehed peavad vajalikku kogust oluliselt väiksemaks. Kõige enam neist ehk 44% arvab, et vajalik kogus on 1-2 peotäit puu- ja köögivilju päevas, selgus Turu-uuringute ASi uuringust. Naiste teadlikkus on meeste omast parem, neist teadis iga viies (20%) soovituslikku päevast kogust. Naised jälgivad ka rohkem, et nad sööksid puu- ja köögivilju – seda teeb 52% naisi ning vaid 33% mehi.
Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi sõnul on teavituse eesmärk tõsta meeste teadlikkust, kui palju nad tegelikud peaksid puu- ja köögivilju sööma ning neid sellele teele ka suunata. „Meestega tehtud intervjuud näitasid, et paljud neist on puu- ja köögiviljade söömise suhtes positiivselt meelestatud. Kui need on saadaval ja serveeritud, siis süüakse neid heameelega. Küll aga ei olda valmis selleks tegema suuri pingutusi, näiteks poodi selle pärast eraldi ei minda,“ tõdes ekspert.
Pitsi lisas, et uurides põhjuseid, mis enim mõjutavad puu- ja köögiviljade söömist, on leitud, et olulised on teiste toetus ning teadmised puu- ja köögiviljade vajalikkusest. „Loodame, et meie sõnum, et vähemalt viis peotäit puu- ja köögivilju on kogus, mis aitab ennetada haigusi, tugevdada immuunsussüsteemi ning hoida normaalset kehakaalu ja vererõhku, jõuab meesteni ning mõjutab positiivselt nende toitumisharjumusi.“
Puu- ja köögiviljade kättesaadavuse suurendamiseks on teavitusega „Mees peab olema viljakas” liitunud erinevad toitlustusasutused üle Eesti, kes teevad sel perioodil eripakkumisi rohkelt puu- ja köögivilju sisaldavatele toitudele. Teavituses osalevad ka toidukaupluseketid. Samuti korraldatakse pea kõigis maakondades mitmeid ettevõtmisi, näiteks toidutegemise õpitube ja retseptivõistlusi. Retseptide ja näpunäidetega aitab veebileht toitumine.ee.
Kampaaniat toetab Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi programmist „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013–2014″.
Lisainfo: Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee<mailto:maris.jakobson@tai.ee>

0 kommentaari »Kirjutatud mai 21st, 2014
Kategooria: Uudised

PRESSITEADE: Alanud nädal on pühendatud südametervisele

0 kommentaari »Kirjutatud aprill 16th, 2014
Kategooria: Uudised

Alanud nädal on pühendatud südametervisele
Alanud nädalal tähistatakse Eestis 22. korda südamenädalat. Liikumisaasta toetamiseks on see pühendatud liikumisele, mis on hea tervise üks peamisi aluseid.
Südamenädala eestvedaja, kardioloog prof Margus Viigimaa rõhutab, et südametervis on meie endi kätes. “Süda on kõige tähtsam organ, millest sõltub meie eluea pikkus ja elukvaliteet. Regulaarne liikumisharrastus, tervislik toitumine ja piisav uni hoiavad südame tervena,” lausus Viigimaa.
Südamenädala tähistamiseks peetakse sel nädalal üle Eesti erinevaid liikumisüritusi. Nädalat koordineeriva Tervise Arengu Instituudi andmetel on neile teada antud 250 avalikust üritusest, millele lisanduvad veel lasteaedades-koolides ning ettevõtetes toimuvad üritused.
Suuremalt jaolt on tegu kepikõnni, jooksu, jalgsi- või rattamatkadega, sportlike mängudega, terviseloengute või tervisenäitajate mõõtmistega ning tasuta treeningutega. Ürituste peamised korraldajad on kohalikud omavalitsused, kes teevad koostööd ka eraettevõtete ja kolmanda sektori organisatsioonidega.
Omale sobiva aja ja ettevõtmise leiab igaüks Terviseinfo sündmuste kalendrist<http://www.terviseinfo.ee/et/sundmused/details/860-sudamenadal>.
Südamehaiguste ennetamiseks on kõige olulisem liikumisharrastuse regulaarsus, mitte niivõrd intensiivsus. Eesti Kardioloogide Selts soovitab südame kaitsmiseks kolm kilomeetrit kõndi või 30 minutit ükskõik millist mõõdukat liikumist päevas. Tervisetreeninguks sobivad kõige paremini kepikõnd, sörkjooks, kiire kõnd, ujumine, jalgrattasõit, tantsimine, sõudmine, uisutamine ja rulluisutamine.
Kehaline aktiivsus normaliseerib vererõhku, vähendab „halva” ja suurendab „hea” kolesterooli taset, langetab tromboosiriski, samuti kehakaalu. Liikumine parandab ainevahetust, mis hoiab ära suhkruhaiguse tekke ning lisaks südamehaigustele saab regulaarse kehalise aktiivsusega langetada ka vähihaiguse riski. Liikumine on oluline ka vanematele ja kroonilisi haiguseid põdevatele inimestele, see ei lase haigusel edasi areneda ja teeb mitmete haiguste all kannatajad isegi tervemaks.
Südamenädalat viib läbi Tervise Arengu Instituut koostöös sihtasutusega Eesti Terviserajad ning Liikumisaastaga 2014. Südamenädala tegevusi toetab osaliselt Euroopa Liit Euroopa Sotsiaalfondi programmi „Tervislikke valikuid toetavad meetmed 2013-2014″ raames.
Vaata, millised on Margus Viigimaa 22 südame soovi.<http://www.terviseinfo.ee/et/blogi/3699-22-sudame-soovi->
Lisainfo: Maris Jakobson, Tervise Arengu Instituudi avalike suhete nõunik, 659 3906, 5302 2737, maris.jakobson@tai.ee<mailto:maris.jakobson@tai.ee>; professor Margus Viigimaa, 511 0070, margus.viigimaa@regionaalhaigla.ee<mailto:margus.viigimaa@regionaalhaigla.ee

>

Ei Rail Balticu variandile, mis kulgeb ringtee kõrvalt.

Kommentaarid välja lülitatudKirjutatud jaanuar 25th, 2014
Kategooria: Uudised

Luigekandikeskus ja Kiili Ettevõtjate liit koguvad toetusaalkirju, et
Tallinna ringtee kõrvale läbi Luige ja Kurna risti ei ehitataks Rail
Baltic raudteetrassi.

Antud teemale on lisatud failidena kaasa kaart ja elanike pöördumine.

Kui sa soovid pöördumist allkirjastada digitaalselt, siis tee nii:

  1. Salvesta arvutisse teemaga kaasas olev elanike pöördumine.
  2. Ava see ning sisesta pöördumises olevasse tabelisse enda andmed. Allkirja lahtrisse kirjuta väljend –  „Allkirjastatud digitaalselt“.  Isikukoodi asemele võid kirjutada ka sünniaja. Salvesta tehtud muudatused.
  3. Võta enda ID kaard ning allkirjasta muudetud dokument.
  4. Digitaalselt allkirjastatud dokument saada emailile: info@luigekandikeskus.ee
  5. Küsimuste korral pöördu Kaire Nuudi poole.   +372 5669 4949

NB! Kuna allkirjade üleandmine toimub 29.01.2014 kell 18:00 Kiili Gümnaasiumis avalikul arutelul, siis palun allkirjastatud dokument saata välja hiljemalt 28.01.2014 õhtuks.

Kaart: http://www.luigekandikeskus.ee/wp-content/uploads/2014/01/Tallinna-ringtee-ideekavand1.pdf

Elanike pöördumine: http://www.luigekandikeskus.ee/wp-content/uploads/2014/01/Elanike_p%C3%B6%C3%B6rdumine1.docx

 

Kaire Nuut
tel 5669 4949

Küsime teie arvamust Rail Balticu trassi kohta

0 kommentaari »Kirjutatud jaanuar 8th, 2014
Kategooria: Uudised

Lp. Luigekandikodanik!

Raplamaa ja Pärnumaa on oma valdades-linnades kokku leppinud neile sobivaima trassivaliku omas piirkonnas. Harjumaal on siiani valdade läbirääkimistel eelistatud trassi 12a (ehk praegust Tallinn – Pärnu raudteekoridori). Üks võimalik ligipääs Muugalt trassile 12a võib kulgeda piki Tallinna ringteed.  Luigekandi inimeste seisukoha täpsustamiseks palun vastake  järgmistele küsimustele:

Kas RB trassi kulgemine piki Tallinna ringteed on Teile vastuvõetav, kui
Kas pooldate RB trassil kulgeva lähirongipeatuse olemasolu Luigel?
Teie suhe Luigega:
Vastake, kui elate Luigel või selle ümbruskonnas
Teie nimi:
Teie meiliaadress:

Kuue valla juhid leppisid kokku Rail Balticu trassi osas

0 kommentaari »Kirjutatud jaanuar 6th, 2014
Kategooria: Uudised

Terassikoridor-Tallinn-ringtee

Jõelähtme, Rae, Kiili, Saku, Kose ja Kohila valdade juhid otsustasid pärast Rail Balticu trassivariantide ühisarutelu eelistada Harjumaa territooriumil reisiliikluseks trassialternatiivi 12 A, kasutades olemasolevat raudtee koridori.

Kaubavedude osas pakutakse alates Sakust  välja uus trassialternatiiv, mis kulgeb Tallinna ringtee kõrval Sakust kuni Lagedini ja ühendub seejärel trassikoridoriga 11B.

 

18. detsembril kogunesid Sakus Jõelähtme, Rae, Kiili, Saku, Kose ja Kohila valla juhid, et arutada Rail Balticu trassivariante ning esile kerkinud sotsiaalmajanduslikke ja keskkonnakaitselisi küsimusi.

„Kuna uues harjumatus asukohas kulgeva raudteega kaasneb palju probleeme, siis leiti, et mõistlik on rajada raudtee juba olemas oleva transporditaristu juurde,” vahendas Rae vallavanem Mart Võrklaev omavalitsuste ühist seisukohta.

Reisirongide osas eelistavad Harjumaa vallad seega trassialternatiivi 12 A, mis võimaldab ühtlasi Tallinna, Saku ja Kohila elanikel kasutada uut trassi ka kohaliku reisiliikluse jaoks.

Kaubavedude osas on tekkinud olukord, kus Tallinn ei soovi Muuga sadamast lähtuvat kaubavedu läbi linna.  Kuue valla esindajad teevad Rail Balticu juhtkomiteele ettepaneku kavandada seetõttu raudteelõik Sakust kuni Lagedini kogu ulatuses Tallinna ringtee kõrvale.  Sealt edasi Muuga sadamasse ja perspektiivsesse Helsingi tunnelisse kulgeks liiklus juba kaardile kantud trassivariandi 11B järgi. Tulevikus saab samadel rööbastel Tallinna ringtee joonel liikuda ka kohalik reisirong, mis ühendaks Harjumaa tõmbekeskusi.  Samuti võimaldaks pakutud lahendus Rail Balticu kaubakoridori hõlpsalt Paldiski sadamaga ühendada. Selleks vajalik koridor on Saku ja Saue valdade üldplaneeringutes olemas.

„Jõelähtme, Rae, Kiili, Saku, Kose ja Kohila omavalitsuste esindajad leppisid kokku, et edaspidi tegutsetakse protsessis ühiselt ning ollakse valmis kaasama kõiki omavalitsusi, kes on Rail Balticu trassi rajamisega seotud,” nentis Saku vallavolikogu esimees Tanel Ots.  „Jaanuari alguses esitame juhtkomiteele uue välja pakutud trassivariandi tehnilised soovitused.”
Ühises pöördumises rõhutame järgmisi punkte:
* Rail Balticu reisirongi lõpp-peatus peaks olema kavandatavas Ülemiste reisiterminalis (jõudes sinna trassilt 12A), kuid kaubaveod suunduksid Muugale ringteed pidi.

* Omavalitsuste eelistatud trassivariandil 12A peab toimima ka kohalik reisirongiliiklus, et ringtee äärde jäävad tugevad tõmbekeskused  saaksid omavahel ühistranspordiga ühendatud. See  looks tingimused ettevõtluse arenguks.

*12 A trassivariandile jäävate Saku, Kiisa ja Kohila alevike osas tuleb raudtee kavandada selliselt, et see ei lõikaks asulat pooleks ega muudaks oluliselt inimeste väljakujunenud liikumisharjumusi. Raudtee tuleb tiheasustuses suunata kas tunnelisse või paigutada postidele.

 

 

Täiendav info omavalitsuste esindajatelt:

Tanel Ots

Saku Vallavolikogu esimees

Telefon 56636400

tanel.ots@sakuvald.ee

 

Mart Võrklaev

Rae vallavanem

Telefon 5132166

mart.vorklaev@rae.ee

 

Allikas: http://sakuvv.kovtp.ee/et/kuuevalla

0 kommentaari »Kirjutatud september 4th, 2013
Kategooria: Uudised

Kiili Vallavalitsus teatab Kiili valla arengukava eelnõu avalikustamisest

 

Kiili valla arengukava ja eelarvestrateegia 2014-2017 eelnõuga saab tutvuda valla veebilehel www.kiilivald.ee ja Kiili Vallavalitsuses selle lahtioleku aegadel.

Arengukava parandus- ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 2. september 2013. a.

Kiili valla arengukava eelnõu avalik arutelu toimub 5. septembril 2013. a algusega kell 18.00 Kiili Gümnaasiumi auditooriumis.

Kiili Valla arengukava 2014-2017

Täiendav info:

Aimur Liiva

Arendusnõunik

Kiili Vallavalitsus

tel. 6790269

aimur.liiva@kiilivald.ee